Ehitusalal uus kollektiivleping

Soome Ehitusliit ja Ehitustööstuse Liit RT (Rakennusliitto ja Rakennusteollisuus RT) saavutasid läbirääkimiste teel 9.5.2018 kokkuleppe kõigi nimetatud liitude lepinguliste tegevusalade kohta. Ehitusliidu juhatus kiitis lepingud heaks 15.5.2018 ja hiljem on need heaks kiidetud ka tööandjate ametiliitudes.

Lepingud sisaldavad ühiseid punkte, mis lisatakse samal kujul kõigile kollektiivlepingutele. Lisaks on tegevusalapõhistes lepingutes lepitud eraldi kokku kõnealuse tegevusala kollektiivlepingu muudatused. Järgnevalt selgitatakse kõiki lepingutes sisalduvaid ühiseid punkte. Eri tegevusalade jõustunud lepingumuudatused ilmnevad tegevusalapõhistest selgitustest.

Palgaküsimused

Kõiki tabelipalku tõstetakse alates 1.6.2018 algavast palgamaksmisperioodist 40 senti ja samal ajal jõustub üldine palgatõus 30 senti. Palgatõus toimub siiski selliselt, et kellegi palk ei tõuse üle üldise kasvu.

Tabelipalga ja tegeliku makstava palga vahe ehk nt ehitusala kollektiivlepingule vastav personaalne palgaosa väheneb 10 senti. Kui tabelipalgale lisaks makstav personaalne palgaosa on siiski 10 senti väiksem või seda ei ole üldse makstud, on palgatõus 30 senti suurem ja vastab seega maksimaalselt tabelipalga kasvule.

Tükitööpalka tõstetakse samast ajast alates. Need palgatõusud ja nende elluviimise viis ilmnevad tegevusalapõhistest selgitustest.

Töötajate esindajate erihüvitist tõstetakse korraga kogu lepinguperioodiks ehk kuni 30.4.2020 kokku 3,4%.

Järgmine palgatõus on alates 1.6.2019 algavast palgamaksmisperioodist. Kõik tabelipalgad tõusevad 40 senti ja üldine palgatõus on 30 senti. Palk tõuseb samamoodi nagu 2018. aastal.

Enda esitatava teate menetlus haiguse tõttu eemalolekust teatamiseks

Ettevõtetes tuleb külmetushaiguse tõttu maksimaalselt kolm päeva kestva haiguse pärast töölt eemaloleku suhtes kokku leppida enda esitatava teate menetlus. Ei või teha sellist kokkulepet, et alati peab olema arstitõend. Leping tuleb teha kirjalikus vormis.

Kui enda esitatava teate menetlust kokku lepitud ei ole, aktsepteerib tööandja või tema esindaja töötaja teate selgitusena töövõimetuse kohta külmetushaiguse tõttu maksimaalselt kolm päeva kestva eemaloleku puhul. Sellisel juhul järgitakse alltoodud reegleid:

– Töötaja peab teatama haiguse tõttu eemalolekust oma ülemusele viivitamata või hiljemalt enne töövahetuse algust. Kui teadet ei ole esitatud enne töövahetuse algust, siis eemaloleku aja eest haigusaja palka ei maksta.

– Tööandja võib mõjuval põhjusel, näiteks kui töötajal on mitu korduvat lühiajalist haiguse tõttu puudumist, nõuda töövõimetuse tõendamiseks siiski ka arstitõendit.

– Enda esitatava teate menetlust ei kohaldata korralise puhkuse ajal.

Pooled soovitavad, et enda esitatava teate menetluse rakendamisel lisataks lepingusse menetlusviis ka sellise eemaloleku puhuks, mis on tingitud alla kümneaastase lapse ajutisest haigusest.

 Haigusaja palga omavastutuse alla kuuluva päeva arvestamise eelduseks oleva töösuhte pikkus

Omavastutuse päeva mittearvestamise eelduseks oleva töösuhte pikkus lühendatakse kuuele kuule.

 Usaldusisikutele esitatavad andmed

 

Peausaldusisikule, usaldusisikule ja töökaitsevolinikule tuleb esitada kirjalikult andmed tegevuspiirkonnas kasutatud tööjõu kohta alltöövõttude ning renditööjõu puhul. Andmeid peab saama kasutada tööde alustamisel.

Ühised töörühmad, selgitused ja muud meetmed

 Lepiti kokku eri töörühmade loomises, nt seoses tegevusala tootlikkuse arendamisega. Varem kehtinud lepinguid kooliõpilaste ja tööelu tutvustamise kohta pikendati. Kuueeurostest proovitöödest siiski loobuti, sest need ei andnud oodatud tulemusi.